Soome animatsioon – mitte supermarket, vaid gurmeepood

heikki-jokinen_photo-by-veli-granö1Soome animatsiooni saatus on olnud oma vägeva naabri Eesti varjus istumine. See aga pole kogu tõde. Soome animatsioonil on imeline ajalugu ning veel tähtsamalt väga helge tulevik. Mis on Soome animatsiooni tugevus? See on elav, mitmenäoline ja isiklik. Neid animaatoreid iseloomustab individuaalsus ja igaüks neist loob filme enda kunstlike eesmärkide peegeldamiseks. Ei ole ühtset ja piisavat definitsiooni selle sisu, tehnika või žanri kirjeldamiseks. Seda pole võimalik panna kena ja täpse sildiga pudelisse. Soome animatsioon ei ole supermarket, vaid gurmeepood.

Sel aastal on Soome animatsiooni saja-aasta sünnipäev. Aastal 1914 esitles Eric Vasström oma animatsioone kolmes Helsingi kinos. Esimene päris animastuudio alustas 1960. aastal Kalifornia animaatori Bob Balseri abiga. Ta kogus kokku ja haris mitmeid animaatoreid, kes moodustasid Soome animatsiooni selgroo. Sulaaeg algas 1970. aastatel mitme uue animaatori ilmumisega. Rahvusvaheliselt kõige paremini tuntud on Marjut Rimminen, kellel on imetlusväärne karjäär olnud Ühendkuningriigis, kus ta ka praegu elab. Esimene täispikk animatsioon, Riitta Nelimarkka ja Jaakko
Seecki lamenukkanimatsioon “Seitsemän veljestä” (“Seitse venda”) linastus aastal 1979. 1990. aastad muutsid animatsiooni areeni. Soome esimene animatsioonikool alustas Turus 1994. aastal, mille juhiks sai eesti animatsiooni suurnimi Priit Pärn. Cartoon Forum 1995. aastal, Euroopa poolt kaasrahastatud üritus teleanimatsiooni jaoks, toimus Turus. See andis tõuke paljudele animaseeriatele.

Soome animatsioonile omane on paljude tehnoloogiate kasutamine. Nukufilmi režissöör Katariina Lillqvist on selle väga hea näide. Tema filmid on samuti seotud sotsiaalse reaalsusega, mis minu arvates on tüüpiline ka Soome animatsioonile üldiselt. Anima Vitae (asutatud 2000. aastal) on esimene Soome animatsioonistuudio rahvusvahelisel
areenil. Kaks põhjapõder Niko filmi kogusid rohkem kui kaks miljonit vaatajat enam kui sajas riigis. Soomlased ei ole väga jutukad ja seda on näha ka meie filmides. Soome animatsioon kipub jälgima inimestevahelisi väikeseid vaimseid liigutusi, mitte tegevuskomöödiat. Seda on näha näiteks Kari Juusoneni filmides, kes on Cannes’i festivali žüriiauhinna võitja ning filmi “Niko ja lendavad põhjapõdrad” režissöör.

Tõsiasi, millele me tihti ei mõtle, on see, et Rovio animatsioonistuudio on täna üks suurim stuudio Euroopas, mis annab tööd rohkem kui sajale animaatorile. Angry Birds on ju samuti animatsioon. Hetkel on väga lai valik animaatoreid, stuudioid ja projekte. Selle progressi jaoks on esmatähtsad rahvusvahelised kontaktid, mis aitavad saada rahastust, kunstilist panust ja levi. Soome animaatoritele meeldib eksperimenteerida erinevate juttude, tehnoloogiate ja visuaalse disainiga. Nad on ühendatud sotsiaalse reaalsuse ja neid ümbritseva maailmaga. Mina ootan kannatamatult tulevikku.

Heikki Jokinen,
filmikriitik